Kellaosuti näitab kaks pärastlõunal. Töölaual seisab tühi klaas, kolmas tass kohvi on jahtumas ja lihaspinge silmalaugude või sääre piirkonnas hakkab ebameeldivalt pulseerima. Keha saadab väsimuse märke, kuigi joomiskava ja stimulaatorite tarbimine näevad paberil välja veatud.
Selline olukord ei ole sageli seotud tahtejõu puudumisega ega une puudusega. Raku tasandil toimub nimelt põhiline biokeemiline reaktsioon, millest sageli puuduvad võtmetähtsusega muutujad.
Mis on rakuenergia ja kuidas on see seotud veega?
Meie keha ei toimi kofeiini ega suhkru toores vormis. Iga raku ainus universaalne energiavaluuta on adenosiintrifosfaat (ATP). See molekul tekib peamiselt rakkude „elektrijaamades“ – mitokondrites – toidust saadud süsivesikute, rasvade ja valkude põletamise teel.
ATP tekkimine ja kasutamine sõltub otseselt kahest tegurist:
1. Biokeemilisi reaktsioone soodustavate kofaktorite (B-grupi vitamiinid) kättesaadavus.
2. Raku niiskus- ja elektriline keskkond, milles säilivad mineraalioonid (elektrolüüdid).
Kui rakul puudub piisav mineraalainete varu, häirub energia tootmine, närviimpulsside edastamine ning ka toitainete liikumine läbi rakumembraanide.
Puhta vee paradoks: miks võivad liitrid vedelikku teid „kuivaks“ teha
Tavapärane soovitus elujõu langemise korral on lihtne: jooge rohkem vett. Kui aga joome liiga palju demineraliseeritud, filtreeritud või väga pehmet vett ilma piisava mineraalainete tarbimiseta, puutume kokku põhilise füüsikalise nähtusega – osmoosiga.
Rakk säilitab rangelt reguleeritud ioonide suhet oma sees (rakusisene) ja väljaspool end (rakuväline). Kui täidame vereringe ja rakkudevahelise ruumi mineraalaineteta puhta veega, langeb elektrolüütide kontsentratsioon rakkude väljaspool järsult.
Et keha tasakaalustaks tekkinud osmootilist rõhku ja vältiks vere liigset vedeldumist, hakkab ta neerude kaudu liigset vett eritama. Selle protsessi käigus viib ta endaga kaasa ka ülejäänud vabad mineraalid. Selle tulemuseks on paradoks:
- keha on vormiliselt veega „üleküllastatud”, kuid rakud kannatavad ioonide puuduse all
- vesi ei jää kudedesse, vaid voolab välja, ilma et oleks oma ülesannet täitnud
- tekib suukuivus, tuim peavalu ja lihaste pingetunne
Hüdratsioon ei tähenda ju mitte ainult vee olemasolu maos, vaid ka selle võimet tungida läbi rakumembraani ja seal püsida. Selleks on vaja elektrolüüte.
Rakkude pinge saladus
Iga keha rakk toimib nagu väike aku. Et rakk saaks vastu võtta toitaineid ja edastada signaale, peab ta säilitama membraani puhkepotentsiaali. Seda elektrilist laengut reguleerib nn naatrium-kaaliumpump koos magneesiumi ja kaltsiumi transportmehhanismidega:
Naatrium ja kaalium: Naatrium hoiab vett vereringes ja rakkude väljaspool, samal ajal kui kaalium tõmbab seda otse raku sisse. Nende tasakaalu häire korral kaotab rakk kas oma mahu või häirub närvi-lihasimpulsi edastamine.
Magneesium: Vastutab lihaskiudude lõdvestumise eest ja on hädavajalik kofaktor igas reaktsioonis, mis kasutab ATP-d (ATP esineb rakus peamiselt magneesiumiga seotud kompleksina, st Mg-ATP-na). Selle puudus avaldub kohe lihaskrampides ja sisemise pingetunde tekkimises.
Kaltsium: Toimib magneesiumi vastandina – vastutab lihaste kokkutõmbumise ja närviimpulsside edastamise eest.
Kui mõni neist elementidest ahelas puudub, takerdub elektriline suhtlus. Keha tundub „raske“ ja refleksid reageerivad ärritunult.
B-grupi vitamiinid
Isegi kui meie rakud on vedelikuga ja mineraalidega optimaalselt täidetud, vajame mehhanismi, mis muudab tarbitud toidu eespool mainitud ATP-ks. Siin astub mängu B-grupi vitamiinide kompleks.
Need vees lahustuvad ained toimivad Krebsi tsüklis ja hingamisahelas oluliste ensüümide kofaktoritena:
B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin) ja B3 (niatsiin) aitavad lagundada süsivesikuid ja rasvu mitokondrites kasutatavateks põhikomponentideks.
B5 (pantoteenhape) on koensüümi A koostisosa, ilma milleta rasvhapetest energia süntees praktiliselt peatub.
B6, B9 (folaat) ja B12 toetavad punaliblede moodustumist ja hapniku optimaalset transporti kudedesse, aidates seeläbi vältida hüpoksilist väsimust.
Kohvis sisalduv kofeiin ei anna rakule energiat, vaid blokeerib vaid aju adenosiiniretseptoreid, varjates seeläbi tegelikku väsimust. B-grupi vitamiinid koos elektrolüütidega annavad aga rakule vahendeid, mille abil see suudab tegelikult energiat toota ja säilitada.
Tasakaalu toetamine igapäevases elus
Selle süsteemi optimeerimine ei nõua drastilisi muudatusi, vaid keha toimimise mõistmist:
Tegur:
1. Vedelike tarbimine – sageli tehakse viga, joomine korraga suures koguses puhast (filtreeritud) vett; parem alternatiiv on joomine väikeste koguste kaupa, lisades veele natuke mineraalsoola või elektrolüüte.
2. Pärastlõunane kriis – täiendav kofeiin koormab neerupealseid asjatult, seetõttu on B-vitamiinide kompleksi tarbimine koos kerge eine ja mineraalainetega parem valik.
3. Lihassignaalid – lihased annavad märku tõmblustega, mille puhul võtame kiiresti eraldatud magneesiumi, kuid parem on keskenduda kaaliumi, naatriumi ja magneesiumi tasakaalustatud suhtele hästi imenduvates vormides (tsitraadid, malaadid, bisglütsinaadid).
Rakud toimivad täpsete füüsikaliste ja keemiliste seaduste järgi. Kui pärastlõunal tähelepanuvõime väheneb ja lihased näitavad rahutuse märke, ei vaja keha sageli närvisüsteemi täiendavat stimuleerimist. Keha vajab naasmist oma bioloogilise stabiilsuse põhitingimustesse – vee, mineraalsoolade ja ensüümide katalüsaatorite tasakaalu.
