Lisaks tuntud B-kompleksi B-grupi vitamiinide segule on võimalik osta ka üksikuid vitamiine eraldi. Miks see nii on? B-kompleks on sobiv toidulisand, kui teil on organismis üldine vitamiinide puudus. Kui aga ei ole tegemist konkreetse probleemiga, on mõnikord sobivam võtta just seda vitamiini, mida teie organism vajab. Milleks on siis vaja B2-vitamiini?
B2-vitamiin – riboflaviin – osaleb toitainete ainevahetuses ja rakkude energiaga varustamisel. Me vajame seda eelkõige eriti stressirohketes olukordades. See on oluline ka naha ja silmade hea seisundi ning südame ja teiste elundite nõuetekohase toimimise tagamiseks. See on oluline punaliblede jaoks, inimese kasvu reguleerimiseks ja paljunemiseks.
See ei ole kuumustundlik, kuid ei talu valgust, eriti ultraviolettkiirgust. Selle tarbimine organismis suureneb eelkõige stressiolukordades. Vitamiini B2 päevane tarbimine on 1–1,3 mg. Lubatud maksimaalne tarbimispiir on kuni 60 mg päevas. Tarve suureneb kasvuperioodil, raseduse ajal ja kilpnäärme aktiivsuse suurenemisel. Riboflaviini puudus võib avalduda ka sapipõiehaiguse korral ning pikaajalise rasestumisvastaste vahendite kasutamise puhul. Selle vitamiini suuremat tarbimist täheldatakse suitsetajate ja suurel määral alkoholi tarbivate inimeste puhul.
B2-vitamiini puudus avaldub valulike põletikena suunurkades, suu limaskesta häiretena või küünte häiretena (düstroofiana). See eritub organismist ka uriiniga, mistõttu on selle vitamiini üledoosi oht peaaegu olematu.
Piisava riboflaviini tarbimise tagab tavaline mitmekesine toitumine. Seda leidub rohkem pärmis, piimas, kalas ja lihas. Tuleb olla ettevaatlik pastöriseeritud piima puhul – mida kauem piim säilib, seda vähem sisaldab see B2-vitamiini. B2-vitamiini leidub ka maksas, pärmis, neerudes, kohupiimas ja pähklites.
Kellele sobib eraldi B2-vitamiini – riboflaviini – manustamine? Riboflaviin on sobiv valik inimestele, kes kannatavad sagedase väsimuse ja madala energiataseme all. Samuti sobib see nahaprobleemide ja eriti suuõõne limaskestade häirete all kannatavatele inimestele. Ka sportlased ja aktiivsed inimesed, kes vajavad lisavõimsust, hindavad seda vitamiini. Riboflaviin sobib kõigile, kes vajavad närvisüsteemi toetust ja üldist vaimset heaolu.
Pikaajaline B2-vitamiini puudus võib põhjustada aneemiat – tervete punaliblede arvu vähenemist. Ka kataraktide tekkimise tõenäosus on suur, kui organismis on pikaajaliselt riboflaviini puudus. Samuti põhjustab selle puudus migreeni; tugeva, kogu päeva kestva peavalu korral soovitab Kanada Peavaluühing (Canadian Headache Society) võtta kuni 400 mg riboflaviini päevas.
B2-vitamiini üledoos ei ole siiski ohtlik, kuna keha suudab seda higistamise või uriini kaudu eritada. Mõistlikud päevased annused jäävad vahemikku 10–20 mg ühe annuse kohta. Turul on saadaval suur hulk toidulisandeid ja teie ülesandeks jääb valida usaldusväärne toidulisandite pakkuja, kes keskendub kõrgeimale kvaliteedile.
