Võib-olla on see teile tuttav: hoolimata kvaliteetsest niisutavast kreemist on nahk päeva lõpuks pingul, väsinud ning peened jooned silmade ja suu ümber on kuidagi silmatorkavamad. Sageli on meil kalduvus kasutada veelgi rohkem seerumeid, kuid naha seisund peegeldab eelkõige protsesse, mis toimuvad sügaval naha all. Just seal mängib kollageen koos hüaluroonhappega võtmerolli. Kuidas see paar organismis toimib ja miks ei tasu neilt üleöö imesid oodata? Mis juhtub nahaga pärast 25. eluaastat? Kollageen on inimkehas kõige levinum valk. See tagab, et nahk oleks tugev, elastsem ja säilitaks oma kuju. Umbes 25. eluaastast alates hakkab kollageeni loomulik süntees kehas aga järk-järgult vähenema. Kui kollageeni tase langeb: nahk kaotab elastsuse ja hakkavad tekkima esimesed peened kortsud, dermise (naha sügavama kihi) võime säilitada vett väheneb, nahk tundub kuivem ja tuhm ning taastub aeglasemalt. Miks aitab sisemine toitumine? Kreemides sisalduv kollageenimolekul on liiga suur, et tungida läbi naha kaitsva barjääri sügavale nahakihti. Kui aga manustada kehale hüdrolüüsitud kollageeni , lagundab organism selle seedetraktis väikesteks di- ja tripeptiidideks ning aminohapeteks. Need peptiidid täidavad kehas kahte ülesannet: Sidekudede taastamise ehitusmaterjalina . Bioloogilise signaalina rakkudele (fibroblastidele), et need suurendaksid