Igas vanas filmis on stseen, kus vanaema või vanaisa sunnib igal hommikul väikseid lapsi jooma teelusikatäit kalaõli. Lapsed vihkavad seda, sest see maitseb vastikult. „Aga siis oled terve!“ – kõlab hoolivate vanavanemate lause. Kust see pärineb? Noh, see kehtib tänapäevani, lihtsalt teadus on suutnud imelise kalaõli muuta „tavalisteks“ tablettideks või ekstraktideks, mille maitse on tavalisem. Me nimetame neid oomega-3-rasvhapeteks.
Need rasvhapped on meie kehale avaldatava positiivse mõju poolest tõeliselt imelised. Eelkõige on neil põletikuvastane toime. Põletik kehas võib olla pikaajaline, kuna see on sageli erinevate haiguste, allergiate, südame-veresoonkonna haiguste või rasvumise kaasnähtus. Seetõttu on väga oluline kõrvaldada põletikulised protsessid kehast. Selles osas on väga tõhusad eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). Mõlemad aitavad moodustada põletikuvastaseid aineid (resolvine, protektine ja mareziine). Samal ajal vähendavad need vabade radikaalide teket, mis võib vähendada rakkudes oksüdatiivset stressi.
Teadustöödest selgub, et neil võivad olla mitte ainult kaitsvad mõjud külmetuse ja tavaliste nakkuste vastu, vaid need võivad ennetada näiteks Crohni tõbe või haavandilist koliiti. Uuritakse isegi nende mõju Alzheimeri tõvele.
Kindlasti olete juba kuulnud reklaami, milles väidetakse, et omega-3-rasvhapped kaitsevad teie südame-veresoonkonna tervist. See on tõsi – need vähendavad triglütseriidide (TAG) taset veres ja aitavad seega ennetada veresoonte ahenemist ja südamelihase infarkti. Need võivad tõsta „hea“ kolesterooli (HDL) taset. Need alandavad vererõhku, vähendavad vere hüübimist ja avaldavad antitrombootilist toimet – st takistavad verehüüvete teket.
Omega-3-rasvhappeid tarbivad eelkõige sportlased. Need mõjutavad keha valkude sünteesi ja seeläbi ka lihasmassi kasvu. Need aitavad kaasa lihaste taastumisele, aga ka nende kergete vigastuste paranemisele liigse koormuse korral – näiteks jõutreeningute ajal. DHA on silma võrkkesta veresoonte koostisosa ja mõjutab seega optimaalset nägemist. Need on eriti olulised raseduse ja imetamise ajal – neil on suur mõju loote (eriti närvisüsteemi) õigele arengule ja kasvule ema kehas. Dokosaheksaeenhape (DHA) on emapiima koostisosa ning seda lisatakse isegi ELi regulatsioonidest sõltumata ka imikutoidule.
On olemas tõepoolest tohutu hulk uuringuid, mis käsitlevad omega-3-rasvhapete mõju inimkehale. 1 g eikosapentaeenhapet (EPA) võib vähendada depressiooni ja paljude psühhiaatriliste haiguste, nagu bipolaarne häire või skisofreenia, riski. Omega-3-rasvhapped leevendavad ADHD sümptomeid ja laste allergiaid ning aitavad akne vastu.
Omega-3-rasvhapped leiduvad nii taimsetes kui ka loomsetes toiduainetes. Soovitatav päevane kogus on umbes 250 mg EPA-d ja DHA-d. Rasedatel naistel on see kogus kaks korda suurem. Et paremini ette kujutada – 100 g makrelli sisaldab 7-kordset päevast omega-3-rasvhapete kogust. Neid leidub ka linaseemneõlis, kreeka pähklites, chia-seemnetes ja rapsiõlis. Loomsete toiduainete hulgas on need eelkõige rasvased merekalad: makrell, lõhe, heeringas ning suurepärane allikas on juba mainitud kalarasv. Kui aga sellistele toiduainetele juurdepääsu pole, on olemas toidulisandid, mis pakuvad neid aineid täiuslikult segatud kokteilina, ilma ebameeldiva lõhna ja maitseta, täpselt määratletud päevadoosiga kapslites. Piisab vaid õige poe valimisest oma ostu tegemiseks.
